Rahvarõivakool. Muhu. Jah, ma tean, et tegelikult nii ei ole kombeks, et tehakse sellise koha rõivad, millega pole otsest seost. Minu teada ei ole mul Muhumaaga muud ühist, kui et see on imeilus koht ja seal on üliilusad rahvarõivad. Ja Muhu sukad - üks minu käsitööalaseid väljakutseid, mida kindlasti tahtsin teha. Ja no kui põnev töö - need värvid ja mustrid! Minusugusele detaildehullule ideaalne töö! See värvideküllus toob ju rõõmsa tuju ka kõige hallimal argipäeval.
Aga alustame algusest. Juba esimesel rahvarõivakooli päeval ütles Maret Lehis , et seeliku kanga kood ju ise. Asi, millele ma polnud üldse mõelnud. Aga no kuidas sa siis sellisest võimalusest keeldud, selliste õpetajatega koos töötades…
Seelik, mille eeskujuks võtsin, asub Muhu Muuseumis - nii saigi tehtud tore väljasõit Muhu saarele imekaunite Muhu esemetega tutvuma. Joonistasime, pildistasime, mõõtsime - oli tore päev. Kõik seeliku tegemiseks vajalik info sai kirja.
Kuna seda tooni lõngasid, mida Muhu seelik vajab, poest ei osta, tuli need loomulikult ise värvida. Taas uus kogemus - siin tuli appi Liis Luhamaa, kes võttis meie kursuse "muhukad" kokku ja korraldas meile lõngavärvimise nädalalõpu. „Segasime ja keetsime“ poole ööni ja saime oma imeilusad toonid kätte.

Kodus said värvitud ka triibustiku jaoks vajalikud toonid. Lõbus on vaadata seda hulka potte pliidil, kus podisemas värvilised "spagetid".
Kui kõik lõngad said omale vajalikud toonid, järgnes kangakudumine. Taas uus väljakutse. Kui esimest korda telgede taha istusin oli küll tunne, et see kõik on väga keeruline. Aga vaikselt kududes ja harutades ja lõime parandades ning valusaid lihaseid trotsides sai kolm meetrit kangast valmis. Ning oli uhke tunne küll, kui oma kootud kangas telgedelt maha sai!
Kuna vahepeal asusin õppima Olustverre ja sealne tempo oli nii suur, siis jäi rahvarõivakool pooleli. Tore aga oli see, et 5. taseme õppe ajal lõpetasin oma Muhu komplekti ja sain seda lõpuaktusel uhkusega kanda.
Muhu seeliku tegemine ei piirdu vaid kanga kudumise ja seeliku õmblemisega. Seal on peal Kaunistused - just, suure algustähega Kaunistused. Paelad, litrid, tikandid, heeheldatud detailid - fantaasiat ja ilumeelt oli muhukatel uhkelt. Lisaks veel ka kõlapook, mis ei saanud ju ka niisama lihtne olla, vaid ikka väikse tikitud lisandiga.  Seeliku siseküljele alla serva sai pandud lilleline toot - kui juba kirju, siis ikka südamest.
Eeskujuks oli Muhu Muuseumis olev seelik JSM_643 E 1134 (https://www.muis.ee/et/museaalview/1963693.) Seelik on kootud 8/1 villase lõngaga puuvillasele lõimele. Seeliku ja kõlapooga lõngad on värvitud Pilvelammaste tekstiilivärvidega.